| 
         Räägi siis ja ütle ruttu, kuidas pääseda  
        küll võiks veel J. W. v. Goethe, Faust II. (A. Sanga tõlkes)  |  
    
Käesolev pisike ülevaade on pühendatud kriminaalpreventsiooni erinevatele meetoditele, nii sellistele, mis on käesoleval momendil kasutusel, kui ka neile toredaile meetoditele, mis teenimatult (või teenitult) aegade hämarusse vajunud.

Louis Püha 1263 aasta ediktiga määrati, et naisele mõistetud  
peksukaristuse peab täide viima samast soost isik:
 
"... et seda, kes rikkus seadust, pekstakse kohtuotsuse põhjal vitstega  
samasoolise isiku poolt: meest- mees, naisterahvast- naine ilma, et mehed juures  
viibiksid."
  
        
 
 
 
  | 
      ... mida silmas pidades ning olles lasknud  
        ses asjas kohut mõista Senati Üldkogul vaimulikkude, sõjaväe ja  
        tsiviilteenistuse kõige väärikamate meeste osavõtul, kõik  
        allnimetatud süütegijad säherduse diaboolse ja meie impeeriumile üpris  
        hukatusliku ja halva süüteo eest mõista surmanuhtluse alla sel  
        viisil, et Stepan Lopuhhinil, tema naisel, tema pojal ja Anna Bestuževal  
        rebitakse keel suust ja lõigatakse maha ning nad kistakse selle järel  
        rattal lõhki, aga nende kehad seotakse ratta külge, Ivan Moškov ja vürst  
        Putatin kistakse neljaks, Aleksander Zõbinil lüüakse pea maha ja  
        nende kehad seo-takse ratta külge, aga Sophie Lilienfeldil raiutakse  
        ainult pea maha. Olgugi nüüd kõik need inimesed seaduse järgi pälvinud  
        niisuguse karistuse, oleme meie, tänu meie kaasasündinud armulikkusele  
        ja emalikult halastavale meelele andeksandmisega otsustanud: mitte lasta  
        neil surmanuhtlust kanda, vaid selle asemel määrata, et Stepan  
        Lopuhhinil, tema naisel, tema pojal ning Anna Bestuževal, pärast seda  
        kui neid on nuudiga pekstud, lõigatakse keel ära, ning et Ivan Moškovi  
        ja vürst Putatinit nuheldakse nuudiga, aga Aleksander Zõbinit vitstega  
        ja saadetakse nad pagendusse, ning et selsamal moel pagendatakse  
        kaugesse paika Sophie Lilienfeld, kellele peab antama nuuti pärast  
        seda, kui ta on saanud maha lapsega, keda ta kannab, ning et võetakse  
        ära kõik tema nii liikuv kui liikumatu vara . . . 
         Jelizaveta Petrovna ukaas, avaldatud  
        senatis 30 augustil 1743. Kõrvalolev gravüür kujutab Natalja Lopuhhina karistamist nuudiga 1743 aasta 1 septembril vastavalt ülatoodud Jelizaveta Petrovna ukaasile. Õuedaam Natalja Fjodorovna Lopuhhina oli silmapaistev kaunitar. Bantševitš- 
        Kamenski  
        on teda kirjeldanud:  Natalja Fjodorovna elas rahulikult Peterburis, flirtides ja kuulujutte levitades. Viimased, sihitud kasina keisrinna Jelizaveta Petrovna pihta, saidki talle saatuslikuks. Keisrinna ihuarstil õnnestus oma valdusesse saada Natalja kirjake ühele oma mingil põhjusel Solikamskisse pagendatud armukesele, kus õuedaam soovitab tollel paremate aegade lootuses mitte meelt heita. Selline sõnastus andis aluse suure hulga arvatavate vandenõulaste arreteerimiseks. 29 augustil 1743 ehitati ühele väljakule kanali äärde tapalava. 1 septembri varahommikul oli kogu plats rahvast täis. kohale toodi süüdimõistetud, kohtuotsus loeti ette. Nuhtlust alustati Nataljast. Üks timukasulastest lähenes Lopuhhinale ja kiskus talt keebi. Natalja Fjodorovna kahvatas ja puhkes nutma, püüdes lugematute pilkude eest oma alastust varjata. Kõik see oli asjatu, timukasulane haaras endise õuedaami kätest, ja vinnas tolle järsult pöördudes endale selga. Poolsurnud, peaaegu teadvuseta Natalja Fjodorovna lasti seejärel maapinnale vajuda, vastavalt kohtuotsusele lõigati tal ära osa keelest, seoti haavad ning ohver visati kaarikusse. Järgmisena nuheldi Bestuževat. Kui timukas teda lahti riietas, võttis naine kaelast kallihinnalise risti, kinkides selle timukale. Tänuks peksti teda leebemalt ning lõigati ära ainult väike tükk keelest, nii et Anna säilitas kõnevõime. Lopuhhina seevastu jäi surmani pooleldi tummaks.  |  
    
![]()  |  
      Kõrvalolev joonistus pärineb "Kaagi" numbrist 1, 1906  
        aastast. Kujutatud Kosel aset leidnud episoodi puhul lähtuti põhimõttest  
        "kui mees jooksus, mingu karistus naise kända". 
         Mari Espenbergi sunniti end paljaks võtma. Kahe lapse ema seoti puu külge ja anti talle kõigi nähes 125 hoopi nagaikaga. Väidetavalt läinud Mari sellise kohtlemise peale hulluks.  |  
    
Tuesday, 28. September 1999. A.