Peksukaristus Eesti moodi

 

Räägi siis ja ütle ruttu, kuidas pääseda küll võiks veel
ilgest köiest, hirmsast ehtest, mis on valmis kokku jooksma
ümber meie kõigi kaelte. ...

J. W. v. Goethe, Faust II. (A. Sanga tõlkes)

 

 

Kerreme Kadrit Lõhavere vallast kahtlustati mõne linase riidetüki varguses. /.../ Ülalnimetatud Kadri varguses kahtlustamise asjas kasutasid kohtumehed peksu süü tunnistamise saavutamiseks. Ülekuulamisel kihelkonnakohtus (protokoll 4. novembrist 1807) võtsid nad õigeks, et Kadrit tõesti ühel päeval mitmel korral peksti kokku 60 vitsahoobiga. Kui Kadri ennast süüdi ei tunnistanud, panid kohtumehed talle 2 pakku jalgade külge ja hoidsid teda niiviisi 3 nädalat ja 2 päeva rehes kartseriarestis veel ja leival. Oma tegusid vabandasid kohtumehed sellega, et Kadri 12-aastane vend Tõnu tunnistanud õe peale ja nad uskunud poisikese seletust.

Kirjeldatud juhtumil toimus muidugi rida protseduurireeglite rikkumisi, isegi asja kuuluvus vallakohtu kompetentsi oli vaieldav üks kohtunikest leidis asja kuuluvat kihelkonnakohtu võimkonda. Üldiselt oli vallakohtu karistusvõim küllalt suur: väiksemate üleastumiste 3—80 kepihoopi kaetud ihule, suuremate üleastumiste ja retsidiivjuhtude eest 5—10 kimpu lapsevitsu, iga kimbuga 10 hoopi paljale ihule. Lubatud oli ihunuhtluse asendamine rahatrahviga.

Vallakohtud võisid rakendada väga mitmesuguseid karistusi: lapsevitsu, kepihoope, rahatrahve ja ka veel häbistavaid nuhtlusi (häbisambas seismine ja seal peksmine, poole pea paljaks ajamine, tõrvaga määritud köie vööle, kaela või pähe asetamine), käeraudadesse ja jalapakkudesse panemine jne.

1819 aasta seaduse järgi võis kogukonnakohus (tegeles politseiliste süütegudega) kohaldada järgmisi karistusi:

vali noomitus,
andekspalumine,
öeldu tagasivõtt,
kahjutasumine,
ihunuhtlus maksimaalselt kuni 30 kepihoopi (naistel ja alla 14 aastastel kuni 20 hoopi, rasedatele naistele ei kohaldatud),
tasuta sundtöö (mitte üle kolme päeva) oma toidul kogukonna heaks,
arest (kuni kolm päeva) hariliku toiduga või veel ja leival./.../

Karistused viidi täide kohtu asupaigas. Ihunuhtlust ja aresti oli võimalik asendada rahatrahviga (10 hoopi või 1 päev = 2 vaskrubla).
1850. a. alates ei karistatud enam ihunuhtlusega imetavaid naisi. Loodi ka võimalus igal süüdimõistetul kohtult ihunuhtluse rahatrahviga (1 hoop = 20 kopikat) asendamise otsust taotleda.
1860 asendati kepihoobid vitstega, samuti loobuti öeldu tagasivõtu (Widerruf) kasutamisest.
1866 kaotati kogukonnakohtus naiste ihunuhtlus täielikult.


Mõõgaga pea mahalöömine oli Saksamaal naistele kohaldatavate karistuste hulgas küllalt populaarne, olles tihti kasutusel enne mõnd teist karistust (ratastamine, põletamine), mille piinadest naisterahvast säästa taheti.  

 Vergüenza
Vergüenza- teda tuli paljastatud ülakehaga läbi linna vedada, sellal kui heerold tema süüd ja karistuse määra kuulutas. (Goya joonistus)

 


Mehetapja  põletamine Tyburni võllakompleksis (London). Naisterahvad kandsid põletamisel reeglina tõrvatud särki ja tanu. Tähelepanu võiks pöörata ka iseloomulikule kolmikvõllale ülal vasakul nurgas. (Detail gravüürilt)

Rõugest Sännasse minnes tuleb läbida mets, mis kannab Tõrvapalu nime. Oma nime olevat mets saanud sellest, et seal hukatud ennevanasti oma ihuvilja tapmise eest üks tüdruk. Kolm pühapäeva järjestikku pekstud tüdrukut Vana kalmistu juures asuvas kirikutulbas. Seal pekstud ainult suuri kurjategijaid, milleks karistatav sinna käsipidi üles tõmmatud. Tüdruku peksmiseks kulunud kolm koormat vitsu. Kuna tüdruk polnud tegu kahetsenud, viidud ta neljandal pühapäeval hukkamispaigale. Õpetaja öelnud veel: kui keegi tahab, et tüdruk elama jääks, siis hakaku see tüdruku kaelast kinni ja andku suud. Keegi pole seda teinud ja siis löönud timukas mõõgaga tüdruku pea otsast. See hüpanud kolm korda ja langenud siis tõrvaste puude peale. Seejärel laip põletatud

üliõpilane Evald Blumfeldt 1927.a. 67-aastaselt Mai Ilveselt Sännas.
EKM F199, 25:1

Antud kohamuistend illustreerib kenasti võimalikku karistuste kombineerimist.

Kõrvalepõikena võiks mainida, et "oma ihuvilja tapmine" oli küllalt levinud kuriteo liik; täpsemalt isegi nii levinud, et näiteks Rootsi riigis oli XVI sajandil mitmes piirkonnas lapsetapp kõige levinum isikuvastane kuritegu. Eri aegadel on infanticidumi puhul kohaldatud karistused ja nende karmus erinenud. Karolinas (CCC) on lapsetapp ainus kuritegu, mille puhul naine elavalt maetakse, teistel juhtumitel soovitatakse selle asemel uputamist kohaldada.

Asudes kirjeldatud karistuste juurde. Peksukaristus, kui kõige levinum ihukaristus oli küll tavaliselt kasutusel väiksemate süütegude korral, samuti asenduskaristusena, kuid antud juhul võib ihunuhtlust vaadata karistusena sündsusevastase teo eest, mis lõpuks lapsetapuni viis. Peksukaristuse korduv (Kolm pühapäeva järjestikku... ) iseloom on tüüpiline moraalivastase teo puhul. Nii oli Püha Juurdluse (Santa Inquisition) määratud tüüpiliseks kergemaks karistuseks teatud aja jooksul pühapäevadel ja kirikupühadel ihunuhtlus ja/või häbisärgi kandmine. Vitste arvu kohta antud hinnangu kommentaariks võiks märkida, et tüüpiliselt määrati mingi arv paare vitsu. Üks vitsapaar pidas reeglina vastu umbes kolm hoopi; siit tulebki küllaltki suur vitsakogus.

Suuandmine on muidugi iidse traditsiooni kajastuseks, mille järgi neitsi võis surmamõistetu päästa (vähemtuntud on tava teine komponent- nimelt ei olnud juba Rooma keisririigi aegadest peale võimalik neitsit hukata. Siiani islamimaades säilinud traditsiooni põhjal kuulub timuka ülesannete hulka ka defloratsiooni teostamine).

Tulesurm on olnud paikkonniti väga erineva levikuga, piirdudes Saksamaal ainult usuliste kuritegudega, Inglismaal olnud XIX sajandi keskpaigani kasutusel mehetapjate (parricidumi üldisem vorm, sama kuriteo liigi alla käis ka reetmine) puhul, samal ajal kui nõiad poodi. Madalmaades oli tulesurm seevastu väga laialt kasutusel. Antud protseduuri kommentaariks võiks mainida seda, et Rootsi riigis raiuti põletatavatel tavaliselt pea maha, kusjuures mõõka kasutati meeste puhul, naiste jaoks oli reeglina ette nähtud kirves.

Pealeht Poomistabelid Silmused Giljotiin Gaasikamber Juuksed Peksukaristus Eesti moodi Peksukaristus Venemaal Neljastamine

Saateks Märkusi Otsing Viited

Tuesday, 28. September 1999. A.