Wie sie
mich binden und packen! Zum Blutstuhl bin ich schon entrückt Schon zuckt nach jedem Nacken die Schärfe, die nach meinem zückt. Stumm liegt die Welt wie das Grab! Tunnen timuka kätt oma tukal J. W. v. Goethe, Faust I. (A. Sanga tõlkes) |
Käesolev pisike ülevaade on pühendatud kriminaalpreventsiooni erinevatele meetoditele, nii sellistele, mis on käesoleval momendil kasutusel, kui ka neile toredaile meetoditele, mis teenimatult (või teenitult)
Järgnevas toetudes Maia Madari andmetele esitame mõned arvandmed Eestis tolimunud nõiaprotsesside kohta. Ajavahemikest 1550-1579, 1730-1769 puuduvad andmed.
Süüdistused Eesti nõiaprotsessidel langevad üldiselt kokku traditsioonilistega mujal Euroopas esitatutega:
Süüdistus |
Arv |
Inimeste haigeks või vigaseks nõidumine | 41 |
Inimeste surnuks nõidumine | 36 |
Loomade surnuks või haigeks nõidumine | 21 |
Diabolism | 26 |
Libahundina kahjustamine | 18 |
Vargus või varga avastamine | 11 |
Süütamine | 8 |
Viljasaagi või põldude nõidumine | 4 |
Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine | 4 |
Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva.
Sagedasim süüdistus oli mürgitamine nõiutud õlle sissejootmisega, millega ohvril ussid (või muud elukad) tekkisid.
Üldiselt ei olnud süüdistatavad juhuslikud, enamikul näib olevat olnud mingi reputatsioon nõiana. Tunnistuste kohaselt oli vähemalt 22 mehel ja 10 naisel mingid võimed ravijana, kusjuures kahtlustusteks andis põhjust tihti just ebaõnnestunud ravi.
Pärast Rootsi kohtureformi on andmed nõiaprotsesside kohta
täielikum. Näiteks Pärnu maakohtus toimus suurim arv
nõiaprotsesse 1633- 1645 (kokku 22 protsessi, surma mõisteti 12
inimest, nendest 10 aastatel 1640- 1642). Tartu maakohtus on
teada ainult 6 protsessi 1632 aastast, surmanuhtlusi ei
langetatud. .
Süüdimõistmise saavutamine oli küllalt
raske, kuna süüdistuse tõestamiseks ei leitud küllalt
veenvaid argumente (vähemalt 17% mõisteti õigeks).
Surmanuhtluse (reeglina pea maharaiumine mõõgaga ning keha
põletamine) kohaldamise aluseks oli Karl XI 1687 täiendatud
edikt, milles nõuti saatanaga kirjaliku või lepingu sõlminu
surma mõistmist. Igasuguse ebausu- õnnistamise, ennustamise
ning teiste taunitud kunstide eest tuli karistada rahatrahvi või
vangistusega vee ja leiva peal, kadalipu või ihunuhtlusega
vastavalt süü astmele. Levinuim karistus oli 15- 20 paari vitsu
kirikusambas. Veel 1816 sai talupoeg Jacob Kose kirikusambas 15
paari kepihoope, kuna oli püüdnud varast nõidumise abil
kindlaks teha.
Nõiaprotsessides
Erinevalt Euroopast oli Eesti nõiaprotsessides
süüdistatavate sooline koosseis olulisel määral erinev- kui
Euroopas oli naiste osakaal 2/3 (kohati ka üle 80%, samal ajal
näiteks Würtzburgis aastatel 1627-1629 ainult 49%), siis Eestis
oli olukord vastupidine (84 naist 218 süüdistatust).
Monday, 06. September 1999. A.