Sie
stirbt einen edlen Tod; Õilis surm tal seisab
ees, J. W. v. Goethe, Faust II. (A. Sanga tõlkes) |
Käesolev pisike ülevaade on pühendatud kriminaalpreventsiooni erinevatele meetoditele, nii sellistele, mis on käesoleval momendil kasutusel, kui ka neile toredaile meetoditele, mis teenimatult (või teenitult) aegade hämarusse vajunud.
Juuli alguses 1955 sai Albert Pierrepoint teate, et 13 kuupäeval vajatakse tema teeneid Londonis. 12 juuli pärastlõunal seisis lühikest kasvu ning alati korrektne mees Põhja- Londonis Holloway vangla värava taga. Ametnike poolt lahkelt vastu võetud ja jalgu puhates tassikese teed joonud, juhatati ta kongi ukse juurde. Läbi augu nägi ta kahvatut noort naist piiblit lugemas. Ametnikelt sai ta paberi vajalike andmetega: pikkus-5 jalga 2 tolli (153 cm), kaal-103 naela (47 kg). Ülemtimukas siirdus hukkamisruumi, kus asus liivakoti abil langluugi vedrumehhanismi kontrollima.
Ruth Ellise poomise eest sai Albert Pierrepoint 15 gini, lisaks kompenseeriti sõidukulud. Politsei saatel rahvahulga läbinud, siirdus ta oma "Roosi ja Krooni" kõrtsi, kus kirjutas siseministrile palve enda ametist vabastamiseks.
Selline tegu põhjustas ajakirjanduses palju spekulatsioone teemal, mis hirmsad asjad küll selle hukkamisega seoses toimuda võisid. Albert Pierrepointi kommentaar oli lühike: "Ruth Ellis oli vapraim naine, kelle ma kunagi poonud olen."
Friday, 24. September 1999. A.