Jean Livingstone

  Wie sie mich binden und packen!
Zum Blutstuhl bin ich schon entrückt
Schon zuckt nach jedem Nacken
die Schärfe, die nach meinem zückt.
Stumm liegt die Welt wie das Grab!

Tunnen timuka kätt oma tukal
mind tapalavale viiakse.
Juba võpatab iga kukal,
kui minu kaelale vihiseb raud.
Maailm on vait kui haud!

J. W. v. Goethe, Faust I. (A. Sanga tõlkes)

Šotimaal kasutusel olnud giljotiinilaadne masin.
Maiden'i rekonstruktsioon. Tera on muuseumis säilitatava originaaltera koopia. Hukatava keha paigalpüsimine löögi hetkel tagatakse madala pakuga.

Rootsi tapapakk
Anna Månsdotteri hukkamine 7 augustil 1890 Kristianstadis, Skånes (Rootsi). Pea raiuti maha kirvega, kusjuures kasutusel oli madal pakk, mis on analoogiline Maiden'i juures kasutatuga.

Leedi Warriston mõisteti süüdi ja neli päeva pärast mõrva, 5 juulil viidi ta teeristile Holyroodi linnavärava ees, ja seal raiuti ta pea maha dr. Guillotini leiutise eelkäiaga ("the Maiden"). Samal neljandal hommikutunnil põletati lossimäel kaasosaluses süüdistatud amm Janet Murdo ja üks teenijannadest.

Victor MacClure, She Stands Accused

Kirjeldatud juhtum leidis aset 1600 aasta juulis. 1 juulil levis Edinburghis kulutulena uudis, et 21- aastane Jean Livingstone on arreteeritud oma abikaasa, Warristoni isanda John Kincaidi, kes põlvnes Kincaidi (Stirlingshire) Kincaididest, samal ööl toime pandud mõrva korraldamise eest.
Mõlemad kurbmängu osalised olid kõrgest soost. Siit tuleneb ka äärmiselt ebatavaline hukkamisaeg (kell 4 hommikul), Jeani sugulased tahtsid teda säästa avaliku hukkamise häbist. Samal kaalutlusel oli ka teenijate hukkamise paik valitud linna teises servas sundides nii pööblit valima ühte kahest etendusest. Kõrge päritolu tõttu pääses ta ka parricidumi puhul tüüpilisest tulesurmast (olenevalt teo iseloomust põletati süüdlane elavalt või kägistati enne tuleriida süütamist). Jeani isa, Dunipace lord, muretses rohkem suguvõsa maine, kui tütre pärast, hoolitsedes selle eest, et Jeani palve päikesetõusu näha, tagasi lükataks. Nii pidigi vaene neiu surema koiduhämaruses.

Jeani laupäeva varahommikul tapalavale saatnud vaimulik kirjeldab protseduuri järgnevalt:
"Ta oli oma 21 eluaastaga pooleldi naine, pooleldi laps, kuid kogu tema olek hukkamispaika minnes oli nii rõõmus, nagu ta läheks oma pulma, mitte surma. Jõudnud tapalavani ja selle astmetest üles saadetud, vaatas ta kaks korda pikalt Maiden'it, mida ta polnud varem kunagi näinud."

Tapalaval pidas ta publikule lühikese kõne, milles märkis, et ta seisab siin:
"et näidata et ma olen ja olen olnud suur patune ja olen jumalat rängalt solvanud, eriti just oma abikaasa julma mõrvamisega."
Kõne lõpetas ta pöördumisega rahva poole:
"Ja jumala viha on mu siia toonud, et ma oleksin teile hoiatuseks, et te mitte sellise patu sisse ei langeks, nagu mina."

Jean palvetas, üks tema sõpru oli toonud "puhta riideriba" tema silmade sidumiseks; ise võttis ta suust nõela, et aidata seda kinnitada.

Vaimulik kirjeldas järgnevat:
"Jean põlvitas ja pakkus oma kaela kirvele, pannes kaela graatsiliselt osutatud kohta, liigutades seda edasi- tagasi kuni kogu kael pakul lebas. Kui ta kael oli Maideni külge kinnitatud, läks timukas neiu selja taha ja tõmbas tal jalad sirgeks, nii et kael oleks pikemalt välja sirutatud pakkudes nii terale löögiks rohkem ruumi; kuid neiu tõmbas jalad kaks korda enda alla tagasi tahtes põlvitades oma hinge jumalale anda."

Kirves ei kukkunud järsult vaid langes aeglaselt allapoole. Jean, asetanud kaela pakule jätkas valjul häälel palvetamist:
"Issand Jeesus, võta vastu minu hing! Oo Issanda Tall, kes sa maailma patud kannad, halasta minu peale! Sinu kätesse, oo Issand, jätan ma oma hinge!"
Viimases lause ajal, hetkel mil neiu tõi kuuldavale sõna "Issand", langes kirves.

 

 

Pealeht Ruth Ellis Irma Grese De La Motte Jean Livingstone Beatrice Cenci Grete Beier

Saateks Märkusi Otsing Viited

Wednesday, 06. October 1999. A.