Maiden'i rekonstruktsioon. Tera
on muuseumis säilitatava originaaltera koopia. Hukatava
keha paigalpüsimine löögi hetkel tagatakse madala
pakuga.
Anna Månsdotteri hukkamine 7 augustil
1890 Kristianstadis, Skånes (Rootsi). Pea raiuti maha
kirvega, kusjuures kasutusel oli madal pakk, mis on
analoogiline Maiden'i juures kasutatuga.
|
Leedi Warriston
mõisteti süüdi ja neli päeva pärast mõrva, 5 juulil
viidi ta teeristile Holyroodi linnavärava ees, ja seal
raiuti ta pea maha dr. Guillotini leiutise eelkäiaga
("the Maiden"). Samal neljandal hommikutunnil
põletati lossimäel kaasosaluses süüdistatud amm Janet
Murdo ja üks teenijannadest. Victor MacClure, She Stands Accused
Kirjeldatud juhtum leidis aset 1600
aasta juulis. 1 juulil levis Edinburghis kulutulena
uudis, et 21- aastane Jean Livingstone on arreteeritud
oma abikaasa, Warristoni isanda John Kincaidi, kes
põlvnes Kincaidi (Stirlingshire) Kincaididest, samal
ööl toime pandud mõrva korraldamise eest.
Mõlemad kurbmängu osalised olid kõrgest soost. Siit
tuleneb ka äärmiselt ebatavaline hukkamisaeg (kell 4
hommikul), Jeani sugulased tahtsid teda säästa avaliku
hukkamise häbist. Samal kaalutlusel oli ka teenijate
hukkamise paik valitud linna teises servas sundides nii
pööblit valima ühte kahest etendusest. Kõrge
päritolu tõttu pääses ta ka parricidumi
puhul tüüpilisest tulesurmast (olenevalt teo iseloomust
põletati süüdlane elavalt või kägistati enne
tuleriida süütamist). Jeani isa, Dunipace lord,
muretses rohkem suguvõsa maine, kui tütre pärast,
hoolitsedes selle eest, et Jeani palve päikesetõusu
näha, tagasi lükataks. Nii pidigi vaene neiu surema
koiduhämaruses.
Jeani laupäeva varahommikul tapalavale
saatnud vaimulik kirjeldab protseduuri järgnevalt:
"Ta oli oma 21 eluaastaga pooleldi naine, pooleldi
laps, kuid kogu tema olek hukkamispaika minnes oli nii
rõõmus, nagu ta läheks oma pulma, mitte surma.
Jõudnud tapalavani ja selle astmetest üles saadetud,
vaatas ta kaks korda pikalt Maiden'it, mida ta
polnud varem kunagi näinud."
Tapalaval pidas ta publikule lühikese
kõne, milles märkis, et ta seisab siin:
"et näidata et ma olen ja olen olnud suur patune ja
olen jumalat rängalt solvanud, eriti just oma abikaasa
julma mõrvamisega."
Kõne lõpetas ta pöördumisega rahva poole:
"Ja jumala viha on mu siia toonud, et ma oleksin
teile hoiatuseks, et te mitte sellise patu sisse ei
langeks, nagu mina."
Jean palvetas, üks tema sõpru oli
toonud "puhta riideriba" tema silmade
sidumiseks; ise võttis ta suust nõela, et aidata seda
kinnitada.
Vaimulik kirjeldas järgnevat:
"Jean põlvitas ja pakkus oma kaela kirvele, pannes
kaela graatsiliselt osutatud kohta, liigutades seda
edasi- tagasi kuni kogu kael pakul lebas. Kui ta kael oli
Maideni külge kinnitatud, läks timukas neiu
selja taha ja tõmbas tal jalad sirgeks, nii et kael
oleks pikemalt välja sirutatud pakkudes nii terale
löögiks rohkem ruumi; kuid neiu tõmbas jalad kaks
korda enda alla tagasi tahtes põlvitades oma hinge
jumalale anda."
Kirves ei kukkunud järsult vaid langes
aeglaselt allapoole. Jean, asetanud kaela pakule jätkas
valjul häälel palvetamist:
"Issand Jeesus, võta vastu minu hing! Oo Issanda
Tall, kes sa maailma patud kannad, halasta minu peale!
Sinu kätesse, oo Issand, jätan ma oma hinge!"
Viimases lause ajal, hetkel mil neiu tõi kuuldavale
sõna "Issand", langes kirves.
|
