Mehetapjad

Mesmerized (Shocked) Austraalia, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik 1986. 97 min, Režii Michael Laughlin.

Jodie Foster (ka üks produtsentidest) 19 sajandi lõpu Uus- Meremaa mehetapja rollis. 

Victoria Thompson on süütu orvutüdruk, kes abielludes  vanema rikka ärimehega (John Lithgow), on sunnitud taluma tolle üha iseäralikumaks muutuvat käitumist. Väljakannatamatust olukorrast pääsemiseks on ainult üks võimalus, mis hukas naisolevuse lõpuks võllasse viib.

Kui üks olend on tapetud, siis võetakse otsekohe teiselt elu aeglaselt ja piinarikkalt, ning  siis arvavad timukad, kelle käed alles süütu verest tilguvad,  et nad on teinud õiglase teo. Seda nimetavad nad kättetasumiseks."

Mary Wollstonecraft Shelley,  Frankenstein ehk Moodne Prometheus. Tln ER 1984 lk 65-66.

Käesolevaga on määratud, et 12 augustil 1895 aastal tuleb Invercargilli vangimajas Minnie Deani vastavalt seadusetähele kaelapidi puua kuni ta hinge heidab, et täide viia kohtuotsust, mille on talle langetanud Joshua Strange Williams,  Esq, Uus- Meremaa ülemkohtu kohtunik, eelmainitud kohtu eesistuja Invercargillis, sellessinatses koloonias, juunikuu 21 päeval sellel aastal.

Väljavõte kohtuotsusest.

"Southland Times'i"  13 augusti 1895 aasta numbris toodud kirjeldus peaks andma pildi Uus- Meremaa hukkamisprotseduurist 19 sajandi lõpukümnendil. 

Hukkamise juures viibivad isikud olid: kõrgeauline G. Lindsay, hukkamõistetu hingekarjane, vanglaarst dr MacLeod, šerif Martin, vanglaülem Bratby, vangivalvurid ja pressi esindajad.

Kolm minutit enne kella kaheksat hommikul nõudis šerif, nagu seaduses ette nähtud vanglaülemalt hukkamiseks Minni Deani ihu. Ülem nõustus, mispeale šerif käskis teha timukal, mis tema kohus.

Hukkamõistetu kongist hakkas tapalavale liikuma protsessioon, mille pea moodustasid arst ja vanglaülem, neile järgnes vangivalvurite vahel sammuva hukkamõistetud naise kõrval matusesakramenti lugev vaimulik ning kolonni saba moodustas šerif. Kellalöökide ajal suundus rongkäik üle hoovi võllani ning selle trepist üles; lõpuks astus vaene naine harukordselt rahulikult ning kindlameelselt langluugile. Timukas seadis hukkamõistetule silmuse kaela ning sidus tolle jäsemed. Šerif küsis naiselt, kas tal on midagi öelda.
"Ei. Mul ei ole midagi öelda lisaks sellele, et ma olen süütu," vastas too ning šerif andis timukale märku langluuk vabastada. Naine sosistas: "Oo Jumal, ära lase mul kannatada." Viimane sõna huultel kukkus ta läbi avaneva  luugi. Surm oli silmapilkne- kael murdus.